Ama Raya loodi Merilin Ruusi poolt 2021 aastal.
Tema kureerib igat retriiti – enamasti küll kulisside tagant – tehes koostööd naistest koosneva kollektiiviga heaoluvaldkonnast: liikumis- ja meditatsiooniõpetajad, coach’id, loojad ja kokad. Kas meie oma Eesti armastatud paikades või Euroopa ja mujal maailma hingematvates loodusnurkades, kus ta ise pikemalt peatunud on ja teab kõiki erilisi kohtasid, kuhu niisama ei saaks.
Merilini taust on modellinduse ja turundusvaldkonnast. Ja mis teeb Merilini juures eriliseks on see, et ta loob retriite alati külalise vaatenurgast – mitte kui õpetaja, kes seisab kellegi ees, vaid kui osaleja.
Ama Raya juures usume, et heaolu tähendab enamat kui lihtsalt “tervislik eluviis”. Me mõistame, et igapäevaelus – töö, emaduse või mitme rolli vahel balansseerides – ei ole alati realistlik iga päev kodus süüa teha, piisavalt magada, regulaarselt mediteerida ja stuudios joogatamas käia. Elu nii mitmekihiline ja sellepärast usume, et just selle kõige keskel ongi võimalik leida sügavam tasakaal.
See on ruum, kus naised saavad tulla tagasi iseenda juurde – looduse, liikumise, heaolu praktikate ja tõeliste kohtumiste kaudu. Iga sündmus on hoole ja armastusega kureeritud – alates toidust ja liikumisest kuni vaiksete hommikute ja jagatud naeruni. Koos loome elamuse, mis ei lõpe retriidi viimase päevaga – vaid liigub sinuga edasi.
Ama Rayas usume, et päris heaolu ei tähenda alati rohelist smuutit, varahommikust meditatsiooni või ideaalselt täidetud päevikut, vaid pigem kuidas sa oma ellu, iseendasse ja oma lähedastesse suhtud.
AMA RAYA,
meist ja meie lugu
Merilin,
Ama Raya asutaja,
Terve lugu vajaks ilmselt ühte mõnusat pokaali veini, merekohinat ja päris mitut tundi, aga siin on lühiversioon.
Kasvasin suuresti üles naiste keskel ja üsna noorelt viis modellindus mind maailma, mis oli täis ilu, sära, kunsti, moodi ja suuri unistusi. Väiksena unistasin Victoria’s Secreti modelliks saamisest ja ma arvan, et nagu paljud teisedki, vaatasin seda maailma kunagi väga roosade prillide kaudu. Mida vanemaks sain ja mida rohkem selles maailmas olin, seda enam hakkasin aga märkama ka seda, millest seal ei räägitud. Naiste päris heaolust. Tervest kehast. Hormonaalsest tasakaalust. Puhkamisest. Sellest, kuidas me end oma kehas tegelikult tunneme. Ja sellest, kui palju me naistena end teiste naiste kõrval võrdleme.
Kes on ilusam, edukam, kõhnem, rohkem saavutanud. Kes jaksab rohkem. Kellel on rohkem energiat. Me oleme naistena väga head ennast teiste naiste kõrval võrdlema, vahel isegi täiesti märkamatult, ja maailm annab meile selleks pidevalt uut materjali juurde. Tol ajal ei räägitud väga sellest, mida selline surve meiega teeb. Närvisüsteemist, hormonaalsest tasakaalust, oma kehaga ühenduses olemisest või sellest, kui oluline on vahepeal lihtsalt mitte midagi saavutada. Need teemad tundusid pigem veidrad, alternatiivsed või liiga spirituaalsed. Jumal tänatud, et täna see enam päris nii ei ole.
Minu enda tee viis mind ühel hetkel meditatsiooni juurde ja sealt edasi aina rohkem küsimusteni selle kohta, kuidas me päriselt elame, mida oma kehalt ja iseendalt ootame ning kui harva me tegelikult peatume. Ma arvan, et just sealt hakkas ka Ama Raya lugu vaikselt kuju võtma, kuigi ma ei teadnud seda siis veel ise.
Ama Raya lugu
Alustasin retriitide loomisega aastal 2020, esialgu nii meestele kui naistele. 2021. aasta kevadel toimus esimene naiste retriit, nimega ‘‘Naise Vägi’’.
Ja kiirelt sai ka Ama Raya esimene teekond alguse 2021. aasta lõpus Läänemaal. Algallika puhkekeskuses, ümbritsetuna lumistest puudest ja jäätunud merest, kogunes 30 naist.
Üks mu joogaõpetajatest küsis, kas ma olen kunagi mõelnud millegi loomisele just naistele. Ja eks see küsimus jäi kuidagi kõlama minus. Mitte päris nii, et oleksin järgmisel päeval ärganud ja otsustanud retriidibrändi luua, vaid pigem hakkas see kusagil mõtete tagumises nurgas vaikselt idanema. Mida rohkem sellele mõtlesin, seda rohkem tundus, et võib-olla ei olnudki see lihtsalt juhuslik küsimus. See oli mingi sisemine äratundmine.
Aga tegelikult hakkasin retriite korraldama ja Ama Rayat looma väga lihtsast ja isiklikust kohast: mul endal oli seda vaja.
Ma otsisin Eestis retriite ja ruume, kuhu ma ise naisena oleksin tahtnud minna, aga noo ei leidnud päris seda, mida otsisin. Tahtsin midagi, kus oleks korraga nii sügavust kui ka kergust. Tahtsin, et seal oleks ruumi vaikusele ja enesevaatlusele, aga ka mõnusatele õhtusöökidele, naerule, uutele tutvustele, loodusele, headele maitsetele ja kõigele sellele, mis teeb elu päriselt elusaks. Ma ei leidnud Eestis tol ajal väga selliseid retriite, mida ma ise oleksin tahtnud kogeda, nii et hakkasin neid ise looma. Iseendale. Ja tegelikult ei ole see tänaseni muutunud. Ma loon Ama Rayat ikka samast kohast. Mõeldes sellele, millises ruumis tahaksin ise naisena olla. Mida ma ise vahel vajan. Mis aitaks mul ennast rohkem kuulda, korraks restarti teha, peatuda ja tulla tagasi selgema pilguga.
Oleks ruum, kuhu tulla endale tagasi andma. Koht, kus saad olla iseendana, lõdvestuda, kohtuda teiste naistega, luua uusi kontakte, tulla tagasi oma kehasse, maanduda tagasi südamesse ning leida üles need väikesed killukesed endast, mis on töö, suhete, kohustuste, telefoni ja kõige muu vahele kuhugi ära kadunud.
Ma ei usu, et naised vajavad alati uut versiooni iseendast. Vajame lihtsalt võimalust tulla tagasi selle juurde, kes me juba oleme. Rohkem peatumist. Rohkem oma elu vaatlemist. Rohkem ruumi, et kogetut päriselt kogeda. Me naistena ei vaja ainult rohkem ruumi. Me vajame ruumi, mis on hoitud.
Nii sai Ama Rayast Ama Raya.
Ma ei unusta kunagi sellel teekonnal tekkinud sügavust ja sidemeid. Need kogemused ja naised on Ama Raya süda, see pole enam ainult mina, vaid kogukond.
Ama Raya jaoks on heaolu palju suurem kui paar tundi joogat ja ilus lõunasöök.
Meie retriidid on elustiil.
Sellepärast võivad meie päevadesse mahtuda nii liikumine ja meditatsioon kui ka matk mägedes, savised käed keraamikatöötoas, ujumine meres, ühised õhtusöögid, kirjutamine, rituaalid, uute kohtade avastamine ja vahel lihtsalt mitte millegi tegemine.
Sest me usume, et heaolu ei pea alati olema nii tõsine.
Vahel on kõige tervendavam asi südamest naermine. Paljajalu kõndimine. Hea toit. Uue asja proovimine. Kellata ärkamine. Või see tunne, kui avastad, et sa pole mitu tundi oma telefoni vaadanud.
Meile meeldib sügavus, aga sama palju meeldib meile kergus.
Retriit ei ole kiire lahendus ega neli päeva, mis võluväel kogu su elu ära muudavad. Päris muutus sünnib ikkagi sellest, mida sa pärast nende päevade lõppu oma ellu kaasa võtad. Aga oleme ikka ja jälle näinud, kui palju võib muutuda juba sellest, kui inimene saab korraks kõige muu seest välja astuda. Hingata. Vaadata oma elu natuke eemalt. Kuulata ennast.
Vahel on see esimene samm millegi uue poole. Vahel lihtsalt üks väga vajalik hingetõmme.
Ama Raya on naisele, kes armastab liikumist. Naisele, kes tahab seigelda. Naisele, kes hindab rahu, ilu ja kvaliteeti.
Ükski retriit ei ole kunagi päris samasugune.
Ja meile meeldibki nii.
Igal retriidil on oma tunne, oma teema ja oma rütm. See sõltub kohast, aastaajast, naistest, kes meiega kaasa tulevad, ja neist, kes oma teadmisi ning praktikaid jagavad. Vahel liigume rohkem, vahel kirjutame rohkem. Vahel matkame mägedes ja vahel veedame pool päeva lihtsalt paljajalu päikese käes.
Aga kõige selle keskel jääb üks asi alati samaks - võtame aja aeglasemaks. Sest tavaelus on nii lihtne lihtsalt ühe asja juurest järgmise juurde joosta, et vahel ei jõua isegi märgata, kuidas meil päriselt läheb. Ama Rayal tahame tekitada ruumi, kus ei pea kogu aeg kuhugi jõudma.
On ühiseid praktikaid, töötubasid, sööke, seiklusi ja pikki vestlusi, aga alati ka piisavalt aega iseendale. Et magada. Jalutada. Lugeda. Kirjutada. Vaadata merd. Või mitte midagi teha.
Nii et kui sa vaatad meie erinevaid retriite ja mõtled, milline neist on sulle…
siis valesti valida tegelikult ei saa.
Toit on Ama Rayas ausalt öeldes päris suur osa kogu kogemusest.
Meil on olnud õnn teha koostööd nii andekate naispeakokkadega. Naistega, kes oskavad teha toidust midagi palju enamat kui lihtsalt kõhutäie.
Meile meeldib toit, mis on lihtne, värske ja retsilt hea. Kohalik ja hooajaline, aga alati väikese vimkaga. Selline, mille ümber tahad istuda natuke kauem, võtta veel ühe ampsu ja küsida: „Oooota… mis siin sees on?“
Sest meie jaoks on ühise laua ümber midagi erilist. Pikad hommikusöögid, pärast matka ootav lõuna, õhtusöögid, mis venivad märkamatult tundideks, ja vestlused, mida ei tahagi lõpetada.
Toit toidab keha, aga ühine laud kuidagi ka kõike muud. Ja kui Ama Rayalt koju minnes on lisaks südamele natuke rohkem täidetud ka kõht, siis oleme oma töö hästi teinud.
Sa oled ilmselt meie naine, kui naudid head näoõli, aga ei põe ka selle üle, kui matkast jääb jalale mõni kriim. Sinus on seiklejat. Tahad näha uusi kohti, proovida uusi asju, süüa midagi, mille nime sa võib-olla hääldada ei oska, ja kogeda elu. Aga samal ajal igatsed vahel lihtsalt vaikust. Rahu. Aega, kus keegi sinult midagi ei taha ja sa saad korraks kõige muu seest välja astuda.
Sulle meeldib enda eest hoolitseda, aga sa ei arva, et heaolu tähendab ainult rohelist smuutit, kell 6 hommikul mediteerimist ja perfektset hommikurutiini. Vahel on heaolu pikk õhtusöök, sügav vestlus, kaheksa tundi und või lihtsalt see, et saad jälle iseenda mõtteid kuulda.
Sa naudid inimesi. Ühiseid sööke, naeru, uusi tutvusi ja neid täiesti suvalisi hetki, millest saavad lõpuks reisi kõige paremad mälestused. Ja oled avatud - nii uutele maitsetele, inimestele kui ka mõtetele.
Ja sulle meeldib ilu. Mitte tingimata täiuslikkus, vaid see päris ilu, mis paneb lihtsalt imetlema ja vaatama.
Sellepärast valime ka Ama Raya paiku nii hoolega. Me otsime kohti, kuhu tahaks ise ära kaduda… mägede vahele, metsa, saarele või mere äärde. Peidetud pärleid, kus hommikul võib olla kõik udune, õhtul taevas täiesti roosa ja järgmisel hetkel tulla selline torm, et istud lihtsalt akna all küünlaga.
Kohti, kus hingad natuke sügavamalt.
Me teame, et üksi tulemine võib alguses tunduda natuke hirmutav. Ja mõte täiesti võõra naisega tuba jagada võib tekitada korraks küsimuse, et… appi, kas ma ikka tahan? Aga just sellest sünnib tihti midagi nii ilusat. Naised, kes veel esimesel päeval üksteist üldse ei tunne, istuvad mõni päev hiljem õhtusöögilauas nagu vanad sõbrannad. Ja vahel tekivad kõige sügavamad ühendused just inimestega, kellega meie teed tavaelus võib-olla kunagi ei ristukski.
Me tahame, et Ama Raya oleks koht, kuhu sa ei pea tulema mingi kindla versioonina iseendast. Pole vahet, kui vana sa oled, milline su keha välja näeb, kust sa tuled või kas sa oled elus ühe joogatunni teinud.
Tule lihtsalt sellisena nagu oled.
Kõik praktikad on alati vabatahtlikud. Kui ühel hommikul tunned, et jooga asemel tahab su keha hoopis kaks tundi kauem magada, siis maga. Vahel ongi just see kõige vajalikum praktika.
Meie asi on luua sulle ruum, mis on soe, turvaline ja hoitud. Sinu asi on lihtsalt kuulata, mida sina parasjagu vajad.
Ja kui kuskil sinu sees on juba mõnda aega väike tunne, et tahaksid tulla… siis võib-olla tasub seda kuulata.
Ootame sind südamest. 🤍
Seal, kus olime varem karmid, muutume julgustavaks. Seal, kus me ennast kaotasime, muutume kannatlikuks. Seda, mida oleme hinnanud, kohtame uudishimuga. Seal, kus oleme hirmuga tagasi hoidnud, alistume. Seal, kus oleme süüdistanud, tunneme kaastunnet. Seal, kus unustame, mäletame taas, kust me tuleme, kes me oleme ja kus oleme käinud.
KOHT
Koht, kus ei hinnata, vaid tähistatakse. Kus julgustame üksteist, kui kahtleme. Hoiame, kui on raske. Ja tuletame üksteisele meelde, et me ei pea kõigega alati üksi hakkama saama.
Sellist ruumi tahame Ama Rayaga luua.
Me teame ka, et retriidile tulemine on investeering. Oma aega, energiasse ja iseendasse. Ja teame, et rahaliselt võib see olla ühe jaoks lihtsam otsus ja teise jaoks midagi, mille nimel tuleb pikemalt planeerida.
Ama Rayas oleme algusest peale valinud kvaliteedi kvantiteedi asemel. See tähendab erilisi paiku, head toitu, väiksemaid gruppe ning imelisi õpetajaid, kokkasid ja loojaid, kelle puhul teame, miks just nemad meiega selles ruumis on. Me ei taha teha kõige suuremaid retriite. Tahame teha selliseid, kus teame sinu nime. Kus ühise laua ümber tekib päriselt üks seltskond. Kus sul on ruumi olla nähtud, aga ka võimalus omaette olla. Kus ükski detail ei ole lihtsalt sellepärast, et „nii tehakse“.
Selle kõige taga on väike tiim naisi ja päris palju tööd, mida retriidil olles loodetavasti üldse ei märkagi. Sest meie töö ongi hoida kõike seda, et sina saaksid mõneks päevaks tulla, kus kõik on ära tehtud.
Me loome midagi, millesse me ise päriselt usume ja millest tahaksime ka ise osa saada.
Ja kui sa tunned, et tahaksid tulla, aga sul on küsimusi, kahtlusi või lihtsalt vajad enne otsustamist kellegagi rääkida, siis kirjuta meile.
Oleme teisel pool.
merilin@amarayafamily.com