AMA RAYAST
KOOS.
Ama Raya loob ja ühendab rännakuid ning ruume, mis on juurdunud kogemuslikes teadmistes, iidsetes praktikates ja meis kõigis peituvates naiselikes tarkustes. Loome ruume, kus rõhk on autentsusel, võimalusel puhata ning avastada oma olemuse sügavamaid kihte.
Seal, kus olime varem karmid, muutume julgustavaks.
Seal, kus me ennast kaotasime, muutume kannatlikuks.
Seda, mida oleme hinnanud, kohtame uudishimuga.
Seal, kus oleme hirmuga tagasi hoidnud, alistume.
Seal, kus oleme süüdistanud, tunneme kaastunnet.
Seal, kus unustame, mäletame taas, kust me tuleme, kes me oleme ja kus oleme käinud.
Tundes end terviklikuna ja armastatuna, näeme elu sellisena, nagu see tegelikult on, salapärase ja imelise kingitusena.
SEAL, KUS. . .
AMA RAYA LUGU. . .
,,Oma isikliku arengu teekonnal mõistsin, kui kaugel olin oma naiselikust olemusest – ja kuidas paljud naised minu ümber kogesid sama. Me võitlesime mitte ainult iseendaga, vaid ka üksteisega. Alustasin retriitide loomisega 2020. aastal, esialgu nii meestele kui naistele. 2021. aasta kevadel toimus minu esimene naiste retriit – Naise Vägi. See kogemus tõi esile sügava igatsuse võtta omaks naiselikkus kogu selle õrnuses, armastuses ja vürtsikuses. Samuti tervendada naiste vahelist haava, mis võib ola kohati nii toksiline.
Ama Raya esimene teekond sai alguse 2021. aasta lõpus Läänemaal. Algallika puhkekeskuses, ümbritsetuna lumistest puudest ja jäätunud merest, kogunes 30 naist. See oli tunne, nagu oleksin lõpuks koju jõudnud. Tundsin, seda tunnet: ,,see on see’’.
See oli hetk, mil Ama Raya sündis.
Ma ei unusta kunagi sellel teekonnal tekkinud sügavust ja sidemeid. Need kogemused ja naised on Ama Raya süda – see pole enam ainult mina, vaid kogukond. Naised, kes tulevad kokku sama missiooniga: külvata seemneid ja olla rahus vabad.
– Merilin Ruus, Ama Raya asutaja
KOHT
Koht, kus ei hinnata, vaid tähistatakse.
Koht, kus tunneme end turvaliselt, et oma müüre lõhkuda. Ja olla meie ise ilma maskideta.
Koht, kus saame üksteist julgustada, kui kahtleme.
Koht, kus saame üksteist hoida, kui oleme nõrgad.
Koht, kus oleme armastatud, kui kardame!
